suò

Source: Diçionäio de Sorli e do noveise «Stefano Ferrarazzo» (2002)

• s.m. solaio

• verbo risuolare, p.p. suó

Neighbouring lemmas: sunò; sunó; šuntò; šuntüa; šùnu; suò; šüò; šuò; süpéa; süpèrbiu; süperstisión.