frütâ
(hist. frûtâ)G. Frisoni, Dizionario moderno genovese-italiano e italiano-genovese, A. Donath 1910, p. 126.
v. a. e n. fruttare (rendere frutto o guadagno).
Neighbouring lemmas: frustamento; frustannio; frusto; fruston; fruta; frütâ; frutaieua, frutarolla; frutea; fruti; fruto; fü.