destrigòu
Fonte: Diçionäio zeneise-italian «Giuseppe Olivieri» (1851)
- Sollecito, pronto, disinvolto, franco nelle sue maniere.
Voci vicine: destettòu; de strangugiùn; destrasciu; destrigâ; destrigâse; destrigòu; destumagâ; destumagusu; destunâ; desürpâ; desürpu.